Ka 20. sajandi pop- ja rockmuusika kasutavad klassikalisest harmooniast pärit harmoonia mustreid.

 

Harmoonia kasutamise erinevused seisnevad pigem tekstuuris millesse harmoonia on paigutatud kui harmoonia enda käsitluses.

 

Pop/rock muusikas on keskseks muusikaliseks tekstuuri loovaks elemendiks rütm.

 

Rütmiline taust ehk ’groove’ on muusikaliste patternite kombinatsioon, mis annab muusikale stiili tunnused. Jaotuses mille kohaselt pop/rock muusika toimib kahel--tausta ja meloodia tasandil, on harmoonia rolliks olla osaks rütmilise taustsüsteemi loomisel.

 

Harmoonia loob nii oma kõla värviga kui ka funktsionaalsusega seotud pinge/lahendus printsiibiga muusika sisemise kulgemise dünaamika.

 

Erinevalt jazzharmooniast, kus põhiliseks akordi tüübiks on septakord, on pop/rock muusika puhul tegemist valdavalt kolmkõla harmooniaga.