DIATOONILINE HARMOONIA
RÜTMIMUUSIKAS
Mis on funktsionaalne ja mittefunktsionaalne harmoonia?
Jazzii puhul ei saa me rääkida mitte ainult funktsionaalsusele põhinevast harmooniast.
Muusika stiililise muutumisega on kaasnenud ka muutused harmoonias. Mitmed heliloojad kasutavad harmooniat kui oma isikupärase stiili elementi.
Näiteks on avatud modaalne harmoonia iseloomulikuks McCoy Tyner´i stiilile; kiiresti muutuvad helistikud on tunnuseks John Coltrane´i keskmise perioodi loomingule; Horace Silver, Dave Brubeck ja Bill Evans on pianist-heliloojad, kes on loonud omanäolise hamoonial tugineva stiili; saksofonistid Wayne Shorter ja Joe Henderson kasutavad harmooniat kompositsiooni tehnilise elemendina.
Seega võime harmoonia käsitluse jazzis jaotada suures plaanis funktsionaalseks ja mittefunktsionaalseks.
Funktsionaalse harmoonia puhul on tegemist harmoonia järgnevustega, milles olevad akordid omavad suhet mingi kindla helistiku suhtes
Peamine erinevus funktsionaalse ja mittefunktsionaalse harmoonia vahel on see, et viimane väldib funktsionaalsust loovat II-V suhet.
Mittefunktsionaalse harmoonia puhul puudub harmoonias helistikuline kese.
Mittefunktsionaalse harmoonia tehnikad on peamiselt nö soundi tehnikad.
Mittefunktsionaalsed harmooniajärgnevusi kasutatakse laialdaselt kaasaegses jazzis ning fusion stiili puhul.